Arrival.

Ty turtsatas: "olen ma sellist nägu või," nihverdas ta vastusest kõrvale. Ta ei tahtnud tüdrukut tagasi. Mis läbi see läbi. Ja Sadie oli igaljuhul täiesti läbi. Pealegi olid nad äsja teineteise peale karjunud ja Tyler oli silmnähtavalt endast väljas. Pluss, see lennuõnnetus hakkas kohale jõudma vaikselt ja keeras veel oma korda asjad persse. Ty kell tegi hoiatava piiksu. Ty tõstis oma pilgu 48. Ta ei hakka enda rahustamisega isegi vaeva nägema. Kutt sammus nende asjade juurde otsis oma rohud välja, võttis ühest väiksest tabletist pool ja loputas selle veega alla. Kohe hakkab parem.

"Oled küll, jah," sõnas Tess kindlalt ja kortsutas kulme, kui venna kell piiksatas. Ta tahtis juba vaatama hakata, mis see näitab, aga siis kõndis Tyler minema. Theresa ohkas ja sammus vennale järele, kallistades teda selja tagant. "Ma ei taha näha sind jälle selle.. Sadie pärast õnnetu olemas," lausus neidis, hoides end tagasi, et mitte mõne vängema sõnaga lagedale tulla. Üsna piin oli vaadata küll venda täiesti muserdatuna, kui Sadie jälle end täis kaanis.

"Ära muretse, sa ei näegi," lausus Ty ja jõi veel vett, korkides siis pudeli kinni ja pannes selle käest. Ta asetas oma käed õe omadele. "Kuidas selle tüdrukuga oli?" küsis kutt teemat kõrvale juhtides. Ta tõesti ei tahtnud Sadie'st rääkida eksole. Tehku mis tahab. Kurat. Ta andis juba tükkaega tagasi alla, miks ta siis nüüd ikka veel pingutas? Sadie oli parandamatu ju.


OT: Kaua me lahus oleme olnud juba? xD

"Jajah.." sõnas Tess ohates. Hetkel oli ta küll täiesti kindel, et need kaks lõpetavad uuesti koos. Ja siis jälle lahus ja tema vend saab haiget. "Õmmelda polnud vaja.. Puhastasin ära ja lappisin kokku ta," vastas tüdruk pead Ty õlale toetades. Või siis pooleldi seljale, kui arvestada seda, et kutt temast peajagu pikem oli. "Kuidas sul olla on?" küsis Theresa veidi murelikult.

Katherine naeratas neiule, kes tema haava oli punastanud. Kui plaaster peal ja tüdruk talle juhiseid andis, Kat tänas teda. Siis läks tüdruk ära.
Katherine tundis end juba pisut paremini ja tõusis püsti, lootes end kuidagi kasulikuks teha. Siiski sai ta vaid mõne sammu astunud, kui ta tundis, et pea käib endiselt meeletul kiirusel ringi. Jõudmata tagasi maha istuda, kukkus tema käest veepudel ja May varises kokku.

OT: Sorry, mul on igav : D

Nicole oli endiselt oma kohal, puu all ja istus - mida tal muud ikka teha oli, eksole? - ning vaatas ümberringi sagivaid inimesi. Niiviisi ei jäänud talle mitte kui miski märkamata. Alustades Tyleri ja Sadie tüliga ning lõpetades kellegi kokku kukkumisega.. Oota, kokku kukkumisega? Neidis viis pilgu blondile neiule ning kortsutas kulme, kui too kohe ka psüti ei tõusnud. Mis ta siis lootnud oli? Et tegelikult kadusid tal lihtsalt jalad alt? Ja nagu näha, ei läinud keegi teda ka abistama. Ta küll ise liikuda tema juurde ei saanud, kuid see-eest oli tal suu peas täitsa olemas. "Ou, üks tsikk minestas!" hüüdis ta valjult, nii et keegigi pidi teda kuulma.

"Oled siis nõus, jah?" uuris Simi, silmad säramas. Ohjes! "Sadie, sa püsi siin rahulikult. Me tuleme kohe tagasi." ütles ta igaksjuhuks sõbrannale, talle hetkeks otsa vaadates. "Nii.. Carlos.. my dear.. Ma mõtlesin oma suures energiatuhinas, et peaks ikkagi midagi tegema. Maitea.. siia metsa oleks väga nõme jääda. Et vaatada, kas leiab minginse normaalse koha ikkagi ööbimiseks javärki. Keegi peab ju senikaua vastutama, kuni me siit pärapõrgust ära pääseme. Tyler vist ennem hõikas siin midagi. So.. ta vist ajab ka mingit rida. Peaks temaga tegelikult rääkima enne veel. Aga.. ta oli päääris pahane, kui ma ennem tema ja Sadie väikese nääklemisele vahele läksin. Oh, silly me. So.. sa viitsid mind esialgu natuke selle jamaga aidata, eks? Lihtsalt esialgu." rääkis Sebastianne pika jutu maha, olles ennast kohvri eest püsti ajanud.

"Carlos," sõnas Sebastianne pahaselt. "Kui sa rohkem oma tagumikku liigutada ei viitsi, siis võiksid vähemalt minuga Ty juurde tulla. Sest üksi ma hetkel seda tõesti teha ei julge. As I said, mul on vaja temaga rääkida. Ja ausaltöeldes ootasin ma sinust suuremat abi..." lausus neidis. Viimast lauset öeldes oli kuulda pettumust. Ta oligi pettunud. Ta oli tõesti Carl'lt suuremat abi oodanud.

"Parem on," pomises Tyler oma õele vastuseks. Enam polnud midagi viga eksole. Peale selle, et tal haavad kaelas olid ja nad seal neetud saarel olid. Ty ohkas ja jõi veel vett. "Me peaks randa minema tegelikult," tuletas ta oma õele meelde.

"Loomulikult sa aitad. Sinust oleks äärmiselt ebaviisakas ja vastutustundetu noor alaealine tüdruk midagi niivõrd tähtsat üksi tegema jätta. Või mis sa arvad?" naeratas Simi võidukalt. Win! Ta nagu nii teadis, et ta Carl' abile loota saab. "Mmh.. kui ta ennast metsa tapma ei läinud, mida ta loodetavasti ei teinud, siis ei tohiks ta ju kaugel olla. Näiteks.. emn.. Tess? Äkki läks Tessi juurde?" pakkus ta siis järgmisena välja. "Ja kui muudmoodi ei saa, siis tuleb lihtsalt lampi kuskilt otsida." lisas neidis hetke pärast. "Javeel.. põlv on ikka korras?" uuris Sebastianne siis igaksjuhuks.

ot: Ma sul siin tolgendan o'____'o XD

Win! Simi noogutas ja kõndis siis rahulikult Carlose sabas. Praegu võib mehe abivalmidust natuke ära kasutada. Hästi natukene. Niikuinii ta suuremat midagi liigutada ei viitsi (vähemalt seda järeldas neidis Carl' eelmisest vastusest), seega tuleb seda natukestki abi täiel määral ära kasutada. Võimis?

Ty polnud tegelikult teab mis kaugel. Ta oli täitsa seal samas, oma asjade juures, koos Theresaga, kes ikka veel ta ümbert kinni hoidis. Kutt libistas end õe haardest lahti ja otsis endale kohvrits uue ja puhta heleda maika. Selle selga tõmmanud lasi Cody oma silmadel üle platsi liikuda. Rahvas sagis ringi.

"Jaah.." ohkas Theresa selle randa mineku jutu peale. Tüdruk lasi üsna vastumeelselt vennast lahti ja suundus siis uuesti enda asjade juurde. Nagu need saaksid kuskile ära kaduda.. Tüdruk viis pilgu sinna, kust lennuk puud maha oli niitnud, ja jäi siis taas ringi vaatama.

Tyler tõstis oma pea ja silmitses Carlost ja siis Simi't. No mida? "Ma juba rääkisin temaga," pomises kutt, eeldades, et Sebastianne tahab kutiga sellest tülist rääkida. Miks ta Carlose kaasa vedas üldse? Üksi ei julge? Ei, tegelikult, miks Carlos üldse kaasa tuli? Ty ristas nüüd enda käed rinnal ja jäi Simile ootavalt otsa vaatama.

Sebastianne tegi 'hmhh', kui Carlos mainis, et neidis Ty'ga rääkida tahab. Nagu ta ise ei oskaks seda mainida. Aga tõsi ta oli jah, et Carl hetkel seal nagu turvana seisis. "See, et sa mulle vastu nähvasid, ei olnud rääkimine. Ja ma ei tulnud selle pärast, üleüldsegi. See on sinu ja Sadie vaheline asi, I know, I know. Aga praegu ei olnud selle jaoks lihtsalt kõige õigem koht. Pole vaja kõigi tuju sellega ära rikkuda." vuristas neidis võimalikult kiiresti, sest see ei olnud tõesti teema, millest ta praegu rääkida tahtis. Loodetavasti ei saanud kumbki tekstist eriti aru, sest teiste jagelemise pärast siin veel omakorda nääklema minna oleks ülimalt nõme. "Aga tegelikult tahtsin ma sinust rääkida sellest, et.. me ei saa ju siia kuskil metsa ööbima jääda.. ega? Maitea.. midagi teha? Suuremat lagendikku, midaiganes. Ja siin peaks rand olema. Mingeid majakesi, võiasi? Toit? Jook? Sa tegid siin vist ennem midagi.. " rääkis cheerleader nüüd tükkmaad rahulikumat.

Tyler kallutas pea viltu, kui Simi ikkagi kuidagi liiga üksikasjalikult tema ja Sadie tülli sukeldus. Jah, see oli tema ja Sadie vaheline asi, mida see Simi siis selle pärast põdes? Ja viis teiste tuju alla? Ärgu kuulaku siis. Ty läks Sadie'le järgi, et ta end jälle täis ei kaaniks, aga seda Sebastianne ei teadnud ja ikka oli tal vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Viimaks jõudis tüdruk siiski oma jutu tegeliku poindini. "Me võtame oma asjad ja liigume mööda lennuki maha niidetud rada tagasi. Kui sa siit vaatad, siis on merd näha," lausus Tyler, nagu see oleks iseenesest mõistetav. Metsa nad muidugi ei jää. See oleks lauslollus. "Ja vee kohta ma juba ütlesin nii, et kõik kuulsid, et seda peame kokku hoidma. Toiduga on nii, nagu on. Randa teeme mingid märgid maha ja hommikuks oleme siit juba läinud," seletas Tyler. Onne polnud tema meelest mõtet ehitada, kui nad sealt kohe minema saavad. Ja kindlasti nad saavad, sest neid ju ometigi otsiti. Mis siis, et nad asusid kaardi ja kordinaatide järgi vees. "Veel küsimusi?" küsis Cody. Ta ei tahtnud ebaviisakana tunduda, aga ta oli mõni hetk tagasi Sadie'ga tülitsenud, ta oli väsinud ja polnud kindel, mis neist saab, seega ta jättis endast hetkel paraja ülbe mölaka mulje küll.