Õhtupoole

Samal ajal püüdis Tyler enda hingamist kontrolli alla saada. "Stifler," palus kutt, kui ta end jälle normaalselt tundis. Ta otsis kuti inhalaatori tema pükste taskust, võttis korgi pealt ja surus selle huuliku Stiflerile suhu, vajutades balloonikese alla. "Hinga, palun," palus Tyler.

Ty jäi liikumatult sinna põlvili maha ja jälgis Stiflerit, kuni ta korralikumalt hingata sai. "Anna andeks," vabandas kutt. Mine tea, äkki Stif ei kuulnudki seda. Tyler tõmbas sõrmedega läbi oma juuste ja pani inhalaatori tagasi kuti pükste taskusse.

Ty ei osanud mitte midagi teha ja nii raske oli sõpra sedasi näha. Mitte millegi ütlemine ka ilmselgelt ei aidanud. Ja kallistamine teeks vist asja ainult hullemaks. Cody oli täiesti nõutu. "Stiff, kuule," alustas Tyler. "Räägi midagi," palus kutt.

"Stifler, palun vabandust. Ma ei teadnud ju," püüdis Ty end välja vabandada ja jälgis kutti. Ta tõusis ka ise püsti ja toetas sõpra, kui too ilmselgelt tasakaalutusest tuikus. Mis ta jääb nüüd Stiflerist kui sõbrast ilma? Tõsiselt?

Tyler ohkas. Ta võis ainult loota, et kutt rahuneb maha. Cody võttis oma riided maast ja suundus enda onni poole, et siis end korralikult ära kuivatada ja midagi kuiva selga panna.